LASTEGA KÜLAS – KAS OLED OODATUD?
- MÕTE: ARVESTA „KOHALIKKE“ REEGLEID
On arukas arvestada selle paiga reegleid, kus parajasti oled. Laps tajub, et need reeglid kehtivad siin ja praegu – külas, kohvikus, kontserdil jne.
- Näiteks ei räägita kohvikus väga kõva häälega
- Külas olles on võib-olla lubatud ka voodil mängida, isegi hüpata vahel… ja mänguasju kööki tuua
- Siseruumides toimuval kontserdil ei joosta ringi
Enamasti mõistab laps hästi, mis on mingis paigas lubatud ja keelatud, kui seda talle selges ja lihtsas keeles teada anda.
Emal-isal ei ole vaja häbeneda lapsele selgitusi jagamast ning teda keelamast või kiitmast. See on Sinu laps ja on parim, kui Sa ise aitad tal võõras kohas orienteeruda ja sobivaid käitumismustreid kasutada. Võõra inimese keelamine avaldab lapsele kordades suuremat mõju. Samuti võib võõras inimene lapse keelamisel olla vahel liiga kuri või järsk. See jätab enamasti lapsesse tugeva jälje ning võib saada hilisemas suhtlemises võõrastega määravaks takistuseks.
Olulisism on last kiita, kui ta suudab oodatud viisil käituda. Sest enamasti nõuab see lapselt suurt pingutust.
- MÕTE: ÜTLE KOHE AGA RAHULIKULT, KUI MÄRKAD OMA LAPSE EKSIMUSI
Seejärel tuleb jälgida, et laps nendest reeglitest ka kinni peaks ja eskimuse korral koheselt sõbralikult, hoolivalt, aga konkreetselt lapse käitumist suunata. Sellest tajub laps, et reegel kehtib ja ta püüab seda järgida.
Vahel jätavad vanemad lapsega külas olles või külalisi vastu võttes lapse eksimused „kahe silma vahele“ seni, kuni see neid endid märkimisvärselt ei sega. Laps teeb midagi lubamatut, vanem märkab, kuid tema põhitähelepanu on mujal. Olgu selleks siis vestlus teise täsikasvanuga, võõraste laste kiitmine või laua katmine. Kui laps tajub, et vanem näeb keelatud tegevust, aga ei reageeri, teeb ta järelduse, et täna on see lubatud.
Näiteks toidunõudega mängimine põrandal või mänguasja lõhkumine. Enamasti reageerivad vanemad sellistel juhtudel lõpuks siiski. Aga alles siis, kui neil endil juba mõõt täis saab. Ja siis on keelamine enamasti juba kordades karmim, kui oleks olnud kohesel märkamisel. Sest emotsioon on tugev. Laps ehmatab sellest päris tugevalt ja tajub selles ebaõiglust. Vanuses 2-7 on nutt siinkohal loogiline tulemus. Kes on süüdi? Kas laps, kes ei käitunud vastavalt vanema ootustele? Või lapsevanem, kes küll märkas, aga ei reageerinud õigeaegselt ja tasakaalukalt ehk armastavalt…
- MÕTE: LASE VABAKS, KUI SIIN ON ROHKEM LUBATUD
Vastupidiselt eelnenud jutule…. Tuleb ette ka olukordi, kus külas on reeglid vabamad, kui lapse oma kodus. Sel juhul võib lapsevanem julgesti „vabaks lasta“. Kui külas on näiteks lubatud ühe vood peal hüpata, siis ohutust jälgides võib seda ka teie laps. Kui puuviljaga on lubatud mängutuppa minna, siis võib seda siin ka teie laps. Ehkki kodus ei ole see tal lubatud. Laps saab aru, et siin on selline võimalus. Ta ei kanna seda hiljem üle oma koju, kui teie ise oma nõudmistes järjekindel olete. Samas saab laps teistsuguseid kogemusi ning õpib erinevusi täis maailmas toime tulema. Sageli ei ole asi selles, mis on õige või vale. Pigem on olemas erinevused… Aga see eeldab ehk juba mõtteviisi muutust.
- MÕTE: OLE LAPSELE TOEKS JA ÄRA TEESKLE
Kui külas või võõras kohas olles on mõni sealne komme või reegel lapsele harjumatu, on mõistlik seda talle korrata ja lühidalt selgitada. Näiteks kätepesu peale ühistranspordis viibimist või ühe mänguasja tagasipanemine kohe peale mängu lõpetamist. Kui kodus ei ole seda nõutud, ei maksa seda külas häbeneda. Lapsele tuleks abiks olla ja teesklemata rääkida, kuidas siin parajasti asjad käivad. Kui aga hakkate last halvustama või temaga pahandama, et ta soovitud moel ei tegutse, võite kaotada tema usalduse. Kergesti võib talle sellisest olukorrast jääda mulje, et teda ei kaitse mitte keegi. Eriti nukker on asi siis, kui te halvustate last, et päästa oma „nahka“… st tahate jätta muljet, et nõuate sama ka kodus, ehkki see pole tõsi.
- MÕTE: PEA SILMAS, KUS TA ON JA MIS TEEB
Külas viibides heida aeg-ajalt pilk oma lapse tegemistele. Sellega väldid suuremaid pahandusi, mis võõrsil olles on kerged tulema. Laps ei oska arvestada kõiki selle kodu ohtusid ja mängukaaslased võivad teda ahvatleda halbadele tegudele. Sageli ei oska lapsed tagajärgi ette näha. Mänguhoos unustatakse nii mõndagi ja koos tegutsedes võib enesekontroll kergesti kaduda. Seda eriti juhul, kui mängukaaslased on temast vanemad või karismaatilised.
Alla 2-aastastel lastel on mõistlik külas viibides oma pilk pidevalt peal hoida. Seega tasub hoolega järele mõelda, kuhu last kaasa võtta. Lapse arengule on kindlasti väga kasulik võilmalikult paljdes kohtades kaasas käia. See laiendab silmaringi, suurendab sõnavara, kasvatab julgust ja treenib suhtlemisoskusi. Kui aga teate ette, et tahate sõpradega vabalt lobiseda ning lõõgastuda, on targem laps seniks kellegi teise hoole alla jätta.
- MÕTE: JÄTA TEISTE ELAMINE VÕRDSESSE SEISU SISENEMISE HETKEGA
Hiljuti kuulsin 80-aastaselt naabrinaiselt kurba ohet peale lapselapselaste külaskäiku. Nimelt oli vanaproua enne külaliste tulekut mitu tundi toiduvalmistamise tuhinas veetnud. Peale 2 väikelapsega külaliste lahkumist oli talle jäänud 3-toaline korter, kus on keeruline astuda…
Kui soovid, et Sinu külaskäik oleks oodatud, palu oma lastel ning vajadusel ole ise abiks, et laste tegevuste tagajärjed saaks enne lahkumist koristatud. Lihtne, aga ülioluline!
ET OLEKSID KA KOOS OMA LASTEGA KÜLLA OODATUD…
1. Hoia neil silma peal
2. Ole nendega aus ja õiglane
3. Arvesta selle paiga reegleid, kus parajasti asute
4. Kiida last igal võimalusel, keela vajadusel kohe ja sõbralikul hääletoonil või salasosinal.
Kui oled tasakaalus ja avatud meelega lapsevanem, on parim pakkuda oma lapsele VÕIMALIKULT PALJU ERINEVAID ELUKOGEMUSI, SH KÜLASKÄIKE – aga ikka hoolega seltskonda valides!
Minu koju on lapsed ikka oodatud, sest ma armastan neid!
Elan Pärnus… 😉
Heade soovidega
Merike Angerjärv