Fotol lasteaiaõpetaja Pärnust, Kristel Pikkas, koos lastega
3 MÕTET SELLEST, MIDA VAJAB LAPS PEALE LASTEAIAPÄEVA
ESIMENE mõte – Ema/isa täit tähelepanu ja pühendumist mõneks ajaks, enamasti mitte tundideks. Vahel piisab vaid 5-10 minutist, aga see peaks olema “puhas aeg lapsele”. Mitte jagatud Sinu toimetuste, muremõtete või nutisedamete ning lapse vahel.
Seda eirates võib Sinu ja lapse õhtust kujuneda üks jonni ja pingete rada. Kuna lapse emotsionaalsed vajadused Sinu läheduse järele on terve pika lasteaiapäeva jooksul kokku kogunenud üsna suureks tühjaks palliks. See tuleks Sinu poolt kiiresti täita kallistuste, musimopsude, kiituste ja kuulamisega.
Lastevanemate koolitustel olen seda mõtet salgeli võrrelnud lapsevanema olukorraga, kes ootab pikki nädalaid oma kaasat koju. Püüa endale ette kujutada, et Sinu armsam saabub koju peale 2 nädalat tööd piiri taga. Selle asemel, et kohe Sind ja lapsi kaisutada ning kuulata, asub ta kõigepealt oma musta pesu välja otsima ja pesema (ikka otseses mõttes), nutitelefonis tuulama või kõiki oma viimase 2 nädala muresid Sulle selga laduma. Pole just parim olukord? Kindlasti ei taha Sa seda tunnet oma lapsele.
TEINE mõte – Peale väsitavat ehkki enamasti vahvat lasteaiapäeva vajab laps veel turvalist, oma pesakest puhkamiseks, mängimiseks, lemmiktegevuseks, oma lapsemõtete üle mõtisklemiseks.
Seda eirates on lapsel keeruline oma väsimusega toime tulla. Kui kohe peale lasteaias veedetud energiamahukat päeva viiakse laps tegevusrohkesse võõrasse paika, on tal seal enamasti esialgu küll põnev. Paraku tuleb see energia juba millegi muu arvelt. See omakorda võib põhjustada lapsel jonnihooge just siis, kui on vaja koju minema hakata. Ärge siis palun unustage, et Teie ise olete selle olukorra autor! Seega peaks siin lapsevanemal kohe palju suurem kannatusekarikas käepärast olema. Kas on?
Lastevanemate koolitustel olen ikka rõhutanud, et lapse päev peaks algama rõõmuga ja lõppema rahuga. Väikelastega peredel oleks targem vältida näiteks külaliste saabumist tööpäevale eelneval õhtul. Sel juhul on õigel ajal magama saamine enamasti raskendatud. Kes siis ikka tahab magama mimma, kui lõbus suhtlemine ja askeldamine käib. Mäletan, kui poja lapsepõlves tulid meile külla minu endised klassikaaslased. 3-aastane poeg vaatas neid ja ütles: „Mhm… meie hakkasime just magama sättima!“
KOLMAS mõte – Peale lasteaiapäeva vajab laps enne und emotsionaalset ja füüsilist sooja kontakti Sinuga, armas ema/isa. Kinnitust sellele, et temaga on kõik hästi, teda armastatakse, imetletakse, tema üle ollakse uhked.
Seda eirates jätad kasutamata aja, mil laps on Sinu mõtetele ja emotsioonidele väga avatud. Kindlasti tunduvalt rohkem, kui näitkes mäguhoos või kevadiste putukate tegevust uurides. Laps vajab sageli kinnitust sellele, et temaga on kõik hästi ja teda armastatakse. Minul isiklikult on väga kahju sellest, et aastaid tagasi ei olnud armastuse otsesõnu väljendamine oma lastele kombeks. Õnneks ei ole kunagi liiga hilja seda tagasi teha!
Lastevanemate koolitustel olen rõhutanud positiivsuse sisendamist lapsele enne und. Enne und kuuldud mõtted jõuavad sageli paremini lapse alateadvusse ning pole võimatu, et just seetõttu aitavad tal edaspidi säilitada tasakaalu ja hoida end „rajal“ . Seetõttu on nüüd hea vestelda just möödunud päeva toredamatest seikadest, parimatest sõpradest, headest üllatustest. Kindlasti on see parim aega ka meenutamaks, mille eest ning kellele võiksime tänase päeva lõpus tänulikud olla. Selle harjumuse kujundamine lapses on olulisem, kui esmapilgul võime arvata. Aga see teema on juba eraldi artiklit väärt…
KOKKUVÕTTEKS
Kui peale lasteaiapäeva püütakse lapse õhtut sageli “ära korraldada” huviringide, külaskäikude jm aktiivse koduvälise tegevusega, jääb lapse kontakt vanemaga liiga väheseks. Peale väsitavat lasteaiapäeva ei vaja laps veel eraldi väsitamist… ta vajab Sind!
Heade koostöösoovidega lugupidavalt
Merike Angerjärv