4 PÕHIMÕTET, MIS AITAVAD  SUL  LUUA  HÄSTITOIMIVAD  SUHTEID  SINU ELUKAASLASE  LAPSEGA

Kui alustad paarisuhte loomist mehe või naisega, kellel on eelmisest suhtest lapsed, on nende olemasolu sageli uuele paarile stressiallikaks. Kui oskad arvestada olulisi põhimõtteid ning suudad olla meeldiv suhtleja, jäävad paljud probleemid tulemata.

Kindlasti on iga osapoole kohanemine uues suhtes seotud meie eripäradega. Samas on mitmeid aspekte, mille teadmine hoiab suure tõenäosusega ära palju pahandusi. Ja seda olenemata Sinu elukaaslase lapse vanusest, soost, nahavärvist ja kultuurilisest taustast.

Just neid, universaalseid põhimõtteid, mis aitavad Sul luua häid suhteid oma elukaaslase lapsega, me nüüd vaatamegi.

1. HEA SÕNA  VÕIDAB  VÕÕRA  VÄE…..

Sinu uus elukaaslane armastab oma last tingimusteta – on hea seda arvesse võtta! Seega, kui Sina halvustad tema last või naerad tema lapse üle, ei saa sellest midagi head tulla. Isegi kui Sul on enda arvates halvustamiseks põhjust küllaga, hoia end tagasi.

Kui võtad esimesel kohtumisel elukaaslase lapsega kohe „see on üks tüütus meie suhte vahel“ hoiaku, oled juba ette läbi põrunud.

Kui suudad tema lapsesse suhtuda kui toredasse, värske hingega tegelasse, kellel juhtub kõiksugu äpardusi suurekssaamise teel, oled loonud pinnase „hea tädi/onu“ mainele lapse silmis.

Mida Sa teha saad:

• Kui lapsel juhtub midagi, lohuta teda. Hästi sobib lühike sõnum: „Ikka juhtub!“. Parim on, kui aitad lapsel äparduse tagajärgi likvideerida. Sealjuures on täiesti sobilik anda paar mõtet, kuidas edaspidi käituda, et sellist asja enam ei juhtuks. Olulisim on hooliv suhtumine ja sõbralik hääletoon. 
• Kui olete koos, näita lapsele oma käitumise ja sõnadega, et ta on oluline ja Sa arvestad temaga. Võtke ette tegevusi, mis lapsele meeldivad. Tehke süüa, mis lapsele maitseb. Loe talle ette raamatut, mille ta ise on valinud.

 

2. KÄBI EI  KUKU  KÄNNUST  KAUGELE….

On hea, kui Sa suudad leppida selle tõega, et laps ise ei ole enamasti süüdi selles, kui tema elustiil ja käitumine Sulle ei meeldi. Need tulenevad tema ema, isa, vanavanemate või lapsehoidjate kasvatusstiilist, pühendumisest lapsele ja nende kõikide väärtushinnangutest.

Kui laps ei pane oma mänguasju peale mängu lõppu ise ära – siis tõenäoliselt ei ole seda harjumust temas kujundatud.

Kui laps ei pese õhtuti hambaid – siis tõenäoliselt ei ole seda temalt nõutud.

Kui laps kõnnib toidukausiga mööda tube ringi – siis tõenäoliselt on seda lubatud.

Mida Sa teha saad:

• Sõbraliku hääletooni ja lühikese lausega annad teada oma ootused tema käitumisele. Näiteks „Palun söö köögis. Ma saan aru, kui see Sulle ei meeldi. Aga meie/minu kodus on selline komme, süüa köögis.“ Siia oleks tark lisada põhjendus ja oma tunne mina-sõnumina:”Ma kurvastan, kui Sa suuretoa diivanile jogurtitopsi ümber ajad”.
• Arutleda Sind häirivad aspektid lapse käitumises läbi elukaaslasega, kes on lapse lihane isa/ema. Parim on, kui suudate temaga ühele järeldusele jõuda ja lapse ema/isa ise selgitab lapsele uusi nõudmisi ning nende põhjusi.

 

3. ANNA AEGA  ATRA SEADA…..

Ära kiirusta oma uue suhte alguses elukaaslase lapsega tutvuma. Sea hakatuseks esikohale omavahelise paarisuhte kvaliteet. Kui olete jõudnud tutvuda teineteise loomuse, harjumuste ja väärtsuhinnangutega, on teil kergem leida ühine keel ka tema lapse osas.  

Tutvumise alguses hoia tahaplaanile ning ära tüki ise lapsega tihedalt suhtlema. Enamikel juhtudest ei saa Sa tema jaoks kõiges asendada lihast ema/isa. Anna talle aega Sind eemalt vaadelda ja tundma õppida. Siis on Su võimalused suuremad olla mõne aja möödudes lapse jaoks armastatud turvaisik, mitte tüütu ja nõme onu/tädi. Kui laps tunnetab Sinu positiivsust ja hoolimist, tuleb ta peagi ise Sinuga kontakti looma. Parimatel juhtudel poeb sülle ja jagab kallistusi. Isegi kui pead seda hetke ootama 2 aastat – see tasub ära!

Mida Sa teha saad:

• Esimesel kohtumisel naerata – usun, et suudad seda teha siiralt. See on esimene sõnum, millega lood pinnase. Edaspidi tee seda sageli – see töötab!
• Igal kohtumisel näita paari küsimusega üles huvi tema tegevuste vastu. Aga pikast „ülekuulamisest” oleks tark hoiduda. Kui laps ise soovib oma tegemistest pikalt rääkida – ole empaatiline kuulaja.

           

4. IGAL LAPSEL  OMA  ÕNN…

Igal inimesel on eripärad, mis annavad talle inimesena oma näo. Osa neist saame kaasa geenidega ja osa kujunevad keskkonna mõjul.

Sinu elukaaslase lapse loomus, tervislik seisund, kultuuritaust võivad Sinu enda või Sinu lihase lapsega võrreldes olla risti vastupidised.

Võib-olla ei suuda ta söögilauas 5 minutit paigal püsida.

Võib-olla istub ta üksi oma mängunurgas ega soovi teiste lastega mängida.

Võib-olla võtab ta igal võimalusel oma jalad paljaks või lobiseb lakkamatult.

Mida Sa teha saad:

• Meenuta, millised on Sinu enda harjumused või iseloomujooned, mis on teistele inimestele kummalised tundunud. See aitab mõista ka elukaaslase lapse erivajadusi.
• Muuda seda, mida Sa muuta saad ja lepi sellega, mida Sa muuta ei saa… kõlab üldtuntud tõde tarkadelt.

 

Üle kõige jääb alati SINU SOE JA HOOLIV SUHTUMINE – ja seda kõikide inimeste osas, kellega elus kokku puutud! See aga ei tähenda sugugi seda, et pead enda soove ja vajadusi lõputult alla suruma. Otse vastupidi! Aga sellest räägime juba mõnes järgmises loos…

 

Kui Sul on küsimusi selle teema kohta, võta julgesti ühendust!

Vajaliku info leiad lingilt: Kontakt.

 

Lugupidamisega

Merike Angerjärv